Praeguse hetkega on mul antud viisa lõpuni jäänud täpselt 30 päeva ning eks ka seetõttu pressib peale paratamatu vajadus teha mingisuguseid kokkuvõtteid ning analüüse, kuid see jäägu mulle endale ning küllap kunagi ka neid lähemalt võin huvitundjatega arutada. Sarnaselt vajadusega teha kokkuvõtteid pressib ka peale vajadus vaadata ringi ning pidada plaani kuidas edasi liikuda. Suur küsimus on alati viisadega, sest teatavasti on mitme Kagu-Aasia riigiga Eestil omavahelised kokkulepped, mis võimaldavad reisiloa saada saabudes, kuid pahatihti ei kehti need maismaad pidi riiki sisenedes, mistõttu oli mul vajadus ja samas ka privileeg külastada Darwinis asuvat Indoneesia konsulaati. Targemana sealt saabudes hankisin viisa saamise lihstustamiseks lennupileti Jakartast Singapuri ning seeläbi ei peaks olema neil põhjust arvata, et jään riiki kauemaks kui lubatud.
Tegelikult on mul plaan edaspidisest pikemalt kirjutada lähiajal, kui olukord selgemaks muutub, aga silmas pidades erinevaid muutujaid on antud hetkel esialgne plaan selline, et 19 septembril lendan lennukiga Darwin'ist Dili'sse Timor Leste's ja sealt liigun läbi Indoneesia ja Malaisia Tai Kuningriiki, kus trehvan ühe pikajuukselise, kuid sõbraliku tuttavaga. Täpsemalt kirjeldan reisiplaani lähitulevikus, kuid olgu mainitud, et Timor-Leste's on plaan ronida Mt.Ramelau otsa, mis kunagi koloniaalvallutuste aegadel loeti ka Portugali kõrgeimaks tipuks. Samuti on üheks vahepunktiks Indoneesias planeeritud Komodo saar ning rahvuspark, et oma silmaga kaeda loodusraamatutest ja saadetest tuttavat varaani. Täpsed marsruudid ja kuupäevad panen paika reisi käigus, kuid vähemalt mingisuguse toore variandi loodan paberile panna lähema paari nädala jooksul. Kindel soov on kogu Kagu-Aasia reisi vältel kasutada vaid maapinnal ning merdmööda liikuvat transporti ning igal võimalikul viisil vältida kommertslende. Olgem muhedad ja peatselt kirjutan juba ka täpsemalt edasisest.
