Pärast intervjuu lugemist tänavuse F. J. Wiedemanni keeleauhinna saaja Mari Tarandiga oleks vist patt hakata postituses kasutama täpitähtede aseaineid. Seega võtsin taaskord nõuks kopeerimise tehnikat kasutades ja lisaminuteid kulutades elimineerida numbrite ja võõrtähtede olemasolu antud postitusest. Viimasele swing'ile minnes oli Darwinis väikestviisi torm ja see andis ka lennugraafikus tunda. Esialgu lükati lend kaks korda tund aega edasi ja seejärel kui õhku tõusime hakkas lennuk koheselt ohjeldamatult perutama nii, et pilootidel oli tükk tegemist, et roolist kinni hoida. Iseendal väga suuri probleeme polnud, kuid esialgu oli turvavöö pisut liiga lõdv ja seetõttu oleksin ka peaaegu istmelt maha kukkunud. Lõpp hea kõik hea. Jõudisme peale kahte vahemaandumist ja 6h lendu sihtpunkti ning sealt edasi oli juba kõik mõnus nagu pühapäva pärastlõuna. Esimesed 4 päeva sadas küll pidurtamatult vihma aga järgnevad 10 päeva olid juba taaskord vägagi suviselt päikeselised. Farmi asukoht oli kordades maalilisem kui pildipealt võiks arvata aga kuna tööd tehes ei saa klõpsutada ja hiljem maa pealt pole enam päris see, siis peab ikka ise tulema siia, et paremini aru saada. Põhimõtteliselt. Vähem möla, pikem samm. Panen pilte üles, siis on mida oma silmaga kaeda.
Natukene mõõn.
Rassin tööd teha. Too easy. Või siis mitte.
