Tuesday, December 27, 2011

darwin

rahu. maandusin juba õige mitu tundi tagasi darwini nimelises aurusaunas. meeldiv. kirjutasin end backpackerisse sisse, käisin rannas jooksmas ja nüüd võtsin väikese hetke puhkamiseks. homme hommikul algab eriüksuse vääriline missioon millest tuleb juttu rohkem mõni teine kord.

jälle lennujaamas.

je. tugevad 3h magamist, väike matk ja nüüd just tegin check-in'i ära ja ootan 10.30 väljuvat lendu. Muidu ma pole päris kindel mis ajavööndis ma täpselt maandun aga oma tund tuleb vist ajavahesse lisada. a brief  history of time. näeme darwinis.

Sunday, December 25, 2011

Vot niimoodi. Tõusen hommikul üles, söön, sõidan rongiga randa, snorkeldan, peesitan, sõidan rongiga tagasi ja siis avastan, ahjaa homme on jõululaupäev. Väikestviisi reality check. Käisime pühade puhul ühe sõbranna juures teiste eestlastega verivorsti, hapukapsast, kartulisalatit ja muud head ja paremat söömas. Samuti oli meil olemas oma väike jõulupuu ja ka korralik Austraalia jõulueine ehk grillitud liha. Väga meeldiv õhtu oli ja mitte ainult ei kiida heaks vaid kiidan takka ka veel. Nüüd praegu on veel paar päeva riigipühasid aga juba 27ndal(mis on ka siinmail riigipüha) lendan lennukiga Darwinisse, et siis juba Northern Territory’l suurekaliibriliste tegudega hakkama saada. Ilm tõotab seal olla väga põnev. Polegi enne nagu aastavahetusel 40 kraadist soojust kaifinud.  Kõik on uus detsembrikuus. Tegelikult niipalju vist sooja seal polegi aga noh wetseason’i puhul on vihma tõenäosus 80% ja näiteks paar päeva tagasi tuli seal 41,8mm vett taevaluukidest läbi. Küll aga pole see Eesti stiilis hall udutamine vaid täkune tugev vihm ja seejärel jälle kuiv. Nii, et ootan huviga. Kui tõepoolest keegi teine peale minu ka mu enda kirjutisi ülevalt alla ja alt üles läbi loeb, siis soovin kõigile rahuliku pühadeaega ja seejärel juba toredat vana-aasta lõppu ja kena uut koitu soovin ka.




Tuesday, December 13, 2011

boomdeyada

Santa Claus is coming to town. Veel lisan mõned pildid Jimba viimastest päevadest ja sellest, kui loomad teele läksid. Perth muidugi jälle särab oma täies hiilguses vihmapilvede ja suviste jõuludega aga temperatuur on mõnus ja vahelduseks on ehk isegi mugav kui pole põletavat päikest. Käisime ükspäev kohustuslikul rannatuuril ja nüüd kui keegi korraldab Maailmameistrivõistlused ja ainult need inimesed saavad kvalifitseeruda, kes on käinud India Ookeanis ujumas, siis minul ei tohiks takistusi ees olla. Eriti reaalne oli muidugi hetk kui mina ennastunustavalt rannaliival lamasin ja jarsku joudis mu korvu sulaselge perossuomalaiste keel. As that hadn't been enough. Just ennist juhtus säärane vahva seik, et lülitasin telekarbi tööle ja sealt sattus tulema film nimega „Head käed.” Ei mingit witchcraft’i ega muud imepärast. Austraalia telekanalilt SBSOne tuligi Eesti/Läti ühisprojekt ja seda keset päeva. Etskae imet! Filmis oli üks naine, kellele meeldis natukene vargil käia ja asju võtta kust aga sai ning tal oli väike abiline ka. Mõlemad meie vahvast naaberriigist. Mina pole õige inimene hindamaks miks nad täpselt asju erastamas ja laenamas käisid, aga ma ei saa välistada, et tegemist oli kõrgemalt poolt suunatud sihipärase tegevusega selleks, et aga täita riigikassat. Noh sellesm6ttes, et keegi pidi ju kasu ka riigikassasse tooma nagu omalajal kombeks oelda oli. Üldiselt on praegu puhkus aga pikemas perspektiivis tegelen tööotsingutega. Jääge moodsaks.
 Pole hullu.
 Autod tulid ette.
 Sorteerisime ja ajasime autodele.
 Ronisin auto otsa.
 Veetsin lausa aega auto otsas.
 Suddenly Jamal realised he was completely surrounded by cattle.

 Ajeea. Tavatakso.
Yks koduloomadest.
 See on juba Perth'i J6ulumeeleolu.
 Panime keset Claypan'i aia pysti ja ajasime loomad motikatega sisse. Jep.
 Siis laadisime autole.
Ja siis olime suhteliselt puhaste hammastega ka veel. :)

Friday, December 9, 2011

back in perth.


Oeh. Elusuurune mustering on nüüdseks lõpukorrale jõudnud ja just panime loomad  autodele ning nüüd tuleb veel vaid jäljed koristada. Põhimõtteliselt tähendab see seda, et kohtadest kuhu aiad ehitasime tuleb aia-paneelid ära tuua, tiiva postid maaseest välja tõmmata ning raudvõrk kokku korjata kohtadest kuhu seda veel jäänud on. Pole tegelikult palju teha. Ühe päeva töö ma arvan. Hetkel on asjad veel lahtised aga ma arvan, et minu aeg Jimba Jimba Station’is on nüüd otsakorral ja on aeg edasi liikuda. Tõenäoliselt selgub rohkem õhtupoole, mis lugejaskonna jaoks tähendab seda, et mõned read allpool on juba kogu loo kulminatsioon ja puänt teada. Täna hommikul ärkasime enne nii kukke kui ka koitu. Kell 04.13 oli tegelikult esimene ärgatus (k)äratuskella saatel. Seejärel kiire kehakinnitus ning siis juba aeda loomi märgistama, sarvi lõikama ja sorteerima. Saime kõige sellega hakkama umbes 5 tunniga, mis minuarust on täitsa hea, eriti kui arvestada seda, et meil tuli töödelda läbi natuke üle 200 looma täna. Viimastel päevadel olen ma pidevalt olnud kaetud suure hulga verega, mis õnneks ei ole olnud küll minu oma. Kui sarved ära lõigata siis pritsib neist tuugalt verd kahte lehte laiali ja kuna koguaeg tuleb olla umbes 1 meetri läheduses, siis pole midagi imestada kui riided ja ihu värvub vere tooni. Musteringi juurde tagasi tulles on endalegi häbi tunnistada, kuidas mingit haiglast rahuldust pakkus mootorratastega lehmade taga undamine nii, et nendel joostes rida järgi, kuid eks ma ole alati teadnud kui konarliku rada üle kivide ja kändude tuleb astuda, et ükskord pikemas perspektiivis terveks ja täisväärtuslikuks linnakodanikuks saada. Ahjaa. Paar päeva tagasi liitus meie breakdown-squad’iga kolm saksa kutti kelle abiga viimased kaks päeva loomi töötlesimegi. Nende aeg vist Jimba’s on alles algamas kuid pole veel kindel kui kauaks nad siia jäävad või jääda tahavad. Muidu täitsa okei’d kutid. Suitsu ei tee ja endast nõrgemaid ei peksa nii, et mina neid saarelt veel igaksjuhuks välja ei hääletaks. Interneti ja telefonikauge elu on mulle ma arvan päris hästi mõjunud mitte, et ma oleks kumbagi üldse eriti palju kasutanud viimasel ajal. Üldsegi oli vahelduseks põnev elada kohas, kus aeg on justkui mingil määral seisma jäänud ning asjad on justkui sedasi midamoodi nad võiksid ehk võibolla ka mujal olla. Põhiliselt pean silmas just seda, et sõnadel on suurem väärtus kui uhiuuel nutitelefonil ning tööd ei tehta nuppe vajutades vaid ikka asju tõstes ja energiat põletades, joogivett saab vaid siis kui taevane taat Uku nõndaks arvab ning hingeldades ei ole tarvis karta, et õhureostus kopse rõhub. Jep. Praeguseks hetkeks olen juba Perth’is. Eile hommikul hakkasime Jimba’st sõitma ja juba 11.30 olime Northlodge city accommodationi uksetaga. Eilseks saime küll ühe toa kus oli vaid üks voodi, kuid Itaalial, Prantsusmaal, Saksamaal, Poolas, Lätis, Leedus, Soomes, Eestis ja Tšehhis maas magamist harjutanud vägilane ei teinud sellest probleemi ja magasi silmagi pilgutamata otse põrandal. Täna hommikul aga käisime tädi juures asju ajamas ja anti meile kogunisti terve korter nädalaks tavalise toa hinnaga. Nagu juba varajases nooruses pahandusi korda saatnud ning seeläbi ka politsele tuttav endine kõrge riigiametnik ikka ütles:”Pole paha.” Esialgu siis seega platseerun taas Perth’is. Eile enne väljasõitu sain muidugi kerge šoki kui oma rahakotti üles ei leidnud. Kuna seda aga kuskil polnud, siis panime heade kavatsustega Carnarvon’i poole ajama. Niisiis sai esimese asjana kohe Woolworth’s’i mindud ja asju uuritud nii siit kui sealt ning kogu lugu kulmineerus sellega, et mu väike ja õnnetu rahakotike oli juba kolmandat nädalat kenasti turvainimeste tagaruumis oma rightful owner’it ootamas. Aitäh ausatele inimestele üle maailma. Kuna lakk hakkab varsti juba silmapiirile vajuma, siis sai investeeritud taaskord tuleviku ja Speedo ujumismüts ostetud. Ma tean, et mina, kui Ida-Evroopa ujumiskoolkonna esindaja peaksin vaid Arena kaubamärgile truu olema, kuid siinmail arvatakse teisiti ning peale Speedo kraami on raske midagi muud leida. Nüüd hakkan tasapisi end taas organiseerima ning lähipäevil on esmatähtis palju palju aega kuskil basseinis ujumisliigutustele sarnaseid harjutusi tehes kulutada. Eilne Perthi jõudmine sai muidugi kahe Big Mac’iga sisse õnnistatud(jah suhteliselt halb oli) ja täna oli taaskord Jam Ball’ide maraton päevakorras. Alrighty. Power Rangers! Assemble!