big yesyes.

Great success. Saime vahepeal jälle ühe järgmise mootorratta edukalt põrisema. Praeguse seisuga oleme kokku viiest neljataktilisest elumärgid kätte saanud. Viimane peaks ka liikuma nagu noor kits. Eriti kuna ta on 11 aastat vana aga sõitnud ainult 957 km. Koguaeg on mingi tõrge olnud, aga praegu oleme timminud ma arvan ta täiesti arvestatavaks paugupüssiks. Ükspäev. Pühapäev. Käisime veoautoga lehmadel naaber-stationis järgi. Kokku oli sinna uitama läinud 13 Jimba karilooma. Järjekordne higistama panev, testosterooni taset tõstev, põnevust täis vahva seik. Oled ühes väikeses aedikus 13 veisega, kes vaatavad sulle oma rumalate suurte silmadega otsa ja üritavad mõista mida sa tahad, kuid olgem ausad, lõpuni välja ei saa nad päris hästi kunagi asjadest aru. Või siis teistpidi. Mina ei saa neist aru. Igatahes olid mõned neist relvastatud küünarvarre suuruste sarvedega. Mõnna. Viimasel kahel päeval oleme mööda Jimba’t ringi sõitnud ja erinevaid joogikohti ja tuulikuid timminud. Tegelikult vaid ühte tuulikut aga sellega on tööd olnud mitmeks päevaks. Ülevalt on päris hea vaade aga samas on igas suunas kõik ühtlane ja ühesugune bush. Käisime ujumiskohas ka jälle ja poole teepeal panid meiega samas suunas ajama kängurud. Sellisel maastikul võib valge mees pingutada mis ta tahab, aga kängu on ikka maru kiire eest ära kaduma. Põrkab paremini kui pall mõne kehvema kordinatsiooniga korvpalluri käes. Hai sõi ühte ameeriklast vahepeal natuke. Praegu on 6 nädalaga WA’s olnud juba 3 vahejuhtumit haidega ja kõigil nendel kordadel on inimene ära lõppenud. Tasapisi nad juba käivad jutud, et äkki peaks haitapu keelud maha võtma ja väikestviisi haijahiga tegelema hakkama. Eks ta näha ole, mis saab. Ajeaaa, meelde tuli. Kimasin natuke ükspäev motikaga ringi ka. Jah. Mõnus. Väikesed püssid nad ju  on aga samas võrdlemisi erksad ja noh sellisel maastikul täiesti bravdad. Kiirendavad ka päris uhkelt ja kui ülekaaluga probleeme pole siis on täiesti parajad ma usun.(usu kirikus.) Nüüd tasapisi olen saanud asjad reaalsemalt käima ja jõuab isegi nende vahvate Flash-jooksusussidega jooksmas käia ja lõuatõmbamistala panin ka püsti. Pumpasid saab niietnaa( üks halvimaid sõnu ÕS’is „selmet’i” kõrval) teha ja vahepeal teen ühejalakükke ka. Valusalt keeruline kordinatsiooniharjutus aga mis teha. Kere vajab trenni muidu muutub õrnaks ja hakkab murduma nagu narkomaanidel ja himuritel kimuritel.Ajeah. Vot nii. Paus.

Käisin natuke tiirutamas. Jah, väga mõnna mõnna oli. Kindlasti teen veel palju selle masinaga tiire. Ise algusest peale võtsin juppideks ja panin kokku ka. Skill. :)

 Lammaste pügamise kuuris.

 Teinekord tuleb tuuliku otsas asju ajada. Vaade on hea aga noh.. pole kuskile  väga vaadata. Ei kurda samas.Pärast muidugi nägin välja nagu naturaalne õli.

 Flash jooksusussid ja swimming billabong.

 Mustaaš.

 Arutan eesti asju.

RMFFM

Ilmad on vahepeal pisut jahedamaks läinud ja mis meiejaoks on „sweet summer breeze” on nende jaoks külm kevadtuul. Igatahes on täiesti nauditav kui mõnipäev on pilved ja õhk liigub ringi. Ootan juba huviga pühapäevast Rugby World Cup finaali Uus-Meremaa ja Frantsusmaa vahel. Kaks või kolm päeva tagasi veetsime võrdlemisi palju aega kaelastsaati vees ja mudas sumbates. Teisisõnu oli selle vahva pruudi tunne, kes mitmetes filmides paarkümmend aastat kaevus ringi tuiab ja siis ausaid linnakodanike tülitama tuleb. Jep, me puhastasime kaevusid. Labida ja ämbriga ning hiljem pidi ka põrgumasina tööle tõmbama, et vett väljas hoida samalajal kui kaks Eesti sugemetega noort individualisti oma meeskonnatöö oskusi demonstreerivad. Saime kaevud puhastatud ja täna hakkasime vett pumpama paakidesse. Uus vesi on hulga parem kui vana, sest pole enam nii soolane ja üldse tundub võrdlemisi timm. Vahepeal olen saanud sõita palju ringi ka vanakooli Toyota Land Cruiseritega ja see on muidugi iga väikese poisi unistus ja päeva tipphetk. Eriti veel kui saab offroad sõitu teha outbackis. Maksimaalne väljaõpe, 100% action. Jee. Austraalia valitsusel ja peaministril on natuke täiega vesi ahjus, sest võimule tulles lubasid nad suure suuga, et mingit carbon tax’i ei tule aga tutkit. Valitsust luues tuli sõlmida koalitsioonileping rohelistega ja nende üks põhi punkte oli see, et see maks tuleb sisse viia. Igatahes on nüüd ülepäeva telekastis näha kuidas opositsiooni liider Tony Abbott peaministri ja tema partei pihta tulist vett pritsib ning muidugi ega peaminister Julia Gillard ka võlgu ei jää ja ajab vähemalt sama teatraalset ja emotsionaalset vakstut vastu. Suhteliselt Ladina-Ameerika seebiooperi masti näitetegevus. Ma olen üsna kindel, et lõpuks ei tule võitjana välja mitte parem argumenteerija ja faktidele toetuja vaid see, kes on koos Lõuna-Evroopa jalgpallikoondistega kenasti putru söönud ja näitekooli pikapäevarühmas tubli aktivist olnud. Ma arvan, et praegune valitsus järgmiste valimisteni vastu ei pea aga eks see näha ole. Täna sõitis peremees linna, et asju hankida ja elu organiseerida ja meie tulime/sõitsime kaasa. Päris korralik masin. Jällegi Toyota aga seekord siis raskemakoeline pereauto/linnamaastur. V8 mootor ja 2008 aasta mudel. Kõik tuled ja viled peal nii, et asi tundub juba olevat nõndakse, et „This is not a car. This is an iron horse with a drinking problem.” Alright Üldiselt on elu idarindel muutusteta ja päevad tiksuvalt järjest soojemaks ja pikemaks. Homme lähme vist suure veoautoga 100 km kaugusele loomadele järgi, kes on ulapeale patseerima läinud. See on üsna tavaline kuna station’ite vahel aedasid väga pole ja kuigi enamasti loomad hoiavad oma majapidamise ümbrusesse, siis teinekord võivad nad tuurile ka minna. RMF FM. Radio musik i faktõ. Ahjaa. Everything is bigger and better in Queensland. Tuleb mainida, et ka siiamaile on levinud uus ja noor kuid juba Eesti lyhifilmide klassikasse kuuluv:" Circle of Life" ning ka mitte vähemtuntud kauamängiv:" Mälestus." Päikest põhjamaale.

„I’ve been through the desert on a horse with no name...

...it felt good to be out of the rain.
In the desert you can remember your name
cause there ain’t noone for to give you no pain.”

Juba ammustel aegadel mil muru oli rohelisem, taevas  sinisem ja mehed tugevamad, toimus suur  suur ennemuistne jagamine, kus mõnedele anti lusikaga ja teistelt jällegi võeti kulbiga, leidis aset Rugby World Cup. Esimene omanäoliste seas. Nüüdseks on selle-aastane World Cup jõudmas oma lõpplahenduseni.Praegu just käib poolfinaal Wallabee’de ja All Blacks’ide vahel ehk siis maakeeli Austraalia vs. New Zealand. Enne ma eriti justkui ei raatsinud enda kallist, hoolsalt kokku kaabitud aega raisata sellise ala jälgimise peale aga praegu võin küll julgelt rusikaga vastu rinda taguda ja öelda, et täitsa vahva mäng on. Vooot nii.Täna hommmikul, kui veel väga palav polnud otsustasime korraliku koha välja valida kus saaks ujumas käia. Mõeldud tehtud, panime padavai põhjapoole ajama peremehe imetillukese kuid see-eest võrdlemisi mehise Suzukiga. Jõudsime esimese jõeni ja suureks õnnetuseks jäi Suzuki natuke keset jõesängi kinni. Sidur vist tahtis ära minna, niisiis peremees pani tagasi maja juurde ajama ja meie jätkasime jalgsirännakut üles mägedele kus põlevad lõkked ja elavad ilusad inimesed. Jõudsime juba 800m pärast järgmise jõeni, mis oli ka võrdlemisi oma sängi ära kuivanud kuid sellegipoolest leidsime päris märkimisväärse billabongi. Vesi oli vööstsaati aga muidu suhteliselt suur veelahmakas ja kannatas ennast seal jahutada küll. Fotoaparaati kaasas polnud nii, et pilti teha ei saanud. Pilti ei saanud teha ka tagasirännakust, mis kulmineerus esimese DKS’iga. Jeaah. I made that up myself. Igatahes see tähendab: Daytime Kangaroo Spotting. Neli janust hüppajat olid esimese jõe kaldaile tulnud joogikohta uudistama. Muide, milles me ujusime ja see jõgi millest üle vantsisime on mõlemad soolase veega. Nad muidu ei olnud aga peale 2010 aasta suurt uputust on jõevesi imekombel soolaseks muutunud. Veel üks uus asi, mis teoks sai oli esimene FHS ehk First Horse Spotting. Peremehel on siin ulapeal hobused laiali ja kuna täna oli kevade kohta võrdlemisi alright ilm, siis hobused tulid vett jooma maja lähedale. Vilunud hobulausuja läks muidugi kohe Rolling Stonesi poolt metsikuks lauldud hobustele saladusi sosistama kuid eks hunt vaatab ikka metsapoole ja hobud tegid vehkat. Pikemas perspektiivis sai nendele muidugi veel korra mesijuttu tehtud. Mainisin korra, et ilm on enamvähem normaalne kevade kohta ja noh eks ta ole ka. Õues on vast suurusjärk 37 kraadi sooja. Ehk isegi pisut rohkem. Suvepoole on siin põhimõtteliselt Harju Loogiline kehva veekeskuse sauna temperatuur ehk 44- 50 kraadi. Tassisime vahepeal laua verandalt õuepeale ja mängisime kaarte ning jõime teed. Suhkruga – segatud, mitte loksutatud. Nüüd paar päeva oleme ukerdanud majaümber ringi ja Don Quijote seiklused tuuleveskitega on esialgu jäänud tagaplaanile. Kaks motikat on korras. Üks käib aga mingit sodi on veel täis. Ühel on kõvereate ja kleepivate näppudega vargapoisid mootorist ühe kruvi klapi otsast ära rottinud ja kaks tükki on hakkamist täis aga veel ei taha kuidagi käivituda. Eks järgmised päevad üritame neile eluvaimu sisse lausuda. Basseini vedasime ka mudast täiesti tühjaks ja kui vett jagub, siis saaks selle ka täis lasta kuigi ma kipun arvama, et see saab olema ikka homne muusika ja seda suurte tähtedega. Homne Muusika. Huumorihetk: „Two fish are in a tank and the first one asks the other one – Can you drive this thing?” (ihhiiiihii.. ahhaahaaa) Kui juba rebimiseks läks, siis tasub see ka ära mainida, et WA(Dabelju Ei) ei ole tunnistanud endal kehtima Daytime Saving’ut. Seega neil kella ei keerata. Kuigi oli aegu mil keerati siis nüüd enam mitte. Miks Daytime saving halb on? Ühe naise sõnade kohaselt aga eks ikka selle pärast, et päike on kauem väljas ja see pleegitab kardinaid. True story. Nii. Panen mõned pildid ka üles, et kauge põhjamaainimene saaks aimu kuidas asjad käivad kohas, kus varjud käivad teistpidi ja taevas ei ole kuigi tihti ei suurt ega väikest vankrit. Ahjaa, All Blacks’id pani präänikud taskusse seisuga 20 : 6  ja viisid võidu koju ära seega nüüd finaalis on nende vastaseks Frantslased kui nad konnadega täidetud kausside juurest eemale kuidagi saadakse.

Vaade Backpackerist.

 Vaade eluaseme verandalt. Mugav koht. Saab ajakirju lugeda ja puha.

 Käisime outbackis natuke asju parandamas ja uurimas ja uudistamas ja puurimas.

 Sama koht.

 Vaade otse voodist praktiliselt. Ei saa kurta.

 Ajalootund. 11 aastat vanad ajakirjad aga ikka veel täiesti konsumeerimiskõlbulikud.

 Vanakooli masin.

 Vanakooli vend.

 Käisin natuke jõesängis asju uudistamas.

 Jep ikka see sama jõesäng. Tegelikult polegi siin eriti vett.

 "Clouds come floating into my life, no longer to carry rain or usher storm, but to add color to my sunset sky"

 Vaade otse majale kus elame. Teine kutt teeb Donkey'le tuld alla.

 Donkey a.k.a. boiler. Eriti ei raatsi tuld alla teha kuna päike kütab ta ka võrdlemisi mõnusalt leigeks aga kui saunapäev on, siis teeme tule ka alla ja kuna mulle meeldib tuld teha siis tihtipeale olen just mina ise the number one firelighter. Pererahvas muidugi laseb endale iga õhtu tule alla teha, sest nende jaoks on ka leige vesi arktilise kaaluga.

Hea puu. Pakub varju kui tarvis ja muidu ka tubli.

Jimba Jimba

Vot nõndakse. Olen nüüd kenasti ennast sisse seadnud Jimba Jimba Cattle Stationisse. Praegu on meil kahepeale üks maja kus on köök(mida me ei kasuta, sest me sööme peamajas), elutuba, ja kaks magamistuba. Üks meil ja teine kellelegi, kes ka äkki siia tuleb. Hommikuti kirevad papagoid aknataga ja öösiti käivad kängurud veeküna juures joomas. Vahepeal lendavad ringi suured kotkad ja teinekord on näha ka helerohelist värvi väikeste lindude parvi, kes teevad lennates põhimõtteliselt pähklit sööva kärbse häält. Ja nii lihtne see ongi. Täna käisin näiteks tuuleveskit parandamas, et loomadel piisavalt juua oleks. 144000 ha on suhteliselt mürakas maalapp ja sellepärast on siin palju  veskeid, mis vett maaseest mahutitesse pumpavad. Praegu mul üldiselt kunagi mittemingisugust levi ei ole. Nii, et ei ole tarvis kohe kohe ehmuda kui esimese ürituse peale minuga eriti lihtsalt kontakti astuda ei õnnestu. Onul on siin muidu 14 või natuke rohkem mootorratast nii, et ma usun, et asjad lähevad järjest põnevamaks. Praegu ongi põhiteema mootorrataste puhastamine, lahti võtmine ja kokku panemine, sest umbes aasta aega tagasi käis siit natuke vesi üle ja nüüd on asjad pisut mudased. Tasapisi puhastame kõike ja parandame asju. Algas töö, algas aastatepikkune töö. Algas töö millest pidi jätkuma ka järeltulevale põlvele. Või midagi sellist. Praegu ma ei tea millal ma edasi liigun aga esialgu peatun vast siin. tsau tsau.

outback jack.

T4na 6htul v6i homme hommikul tullakse meile j4rgi ja siis liigume 160 km sisemaale. Seal Gascoyne Junctioni juures peaks olema yks outback cattle station, kus hakkame t88d tegema. Iseenesest tundub v6rdlemisi m6istlik diil aga pole m6tet enne h6iskama hakata kui seal kohal olen ja asju oma silmaga kaeda saan. Esialgu on mulje positiivne sellest mehest kelle juures t88tama hakkame aga peale aastate pikkust kogemust v6in v4ita et esmamulje on tihtipeale v6rdlemisi ylehinnatud. Eks n4is. Food ja accommodation peaks olema provided ja lisaks on seal v6imalus teenida v44rtuslike teise visa farmip4evi. Muidugi t88 eest on ette n4htud ka teatud tasu aga sellest ma pikemalt r44kida ei taha. The other day k4isime j4lle jalgpalli m4ngimas ja meil oli ysna ysna kirju seltskond. 3 prantslast, yks sakslane, yks kreeka sugemetega sakslane, 2 eestlast ja 2 austraallast. Lisaks mingi hetk liitusid m4nguga kari blackfellow lapsi aga need ei olnud kuigi j4tkusuutlikud palli tagaajajad. Sain endale m6nusa diiliga uhked fancypants jooksusussid ka nii, et nyyd saab kenasti tulevasteks hooaegadeks vastupidavust alla hakata laduma. Eile sai need sisse 6nnistatud ja t4na hommkulgi k4isin juba 7 paiku jooksmas. Edaspidi t6en4oliselt ma enam netti ei saa kuna outback on tuntud oma v6rgupuudulikuse poolest ja seal ei ole t6en4oliselt ei telefoni ega interneti levi. But never say never. vb juba homme saan uue postituse kirjutada. Taiwani poiss Adam kolis meie juurest n4dalap4evad tagasi v4lja aga nyyd trehvasime ja ta kolib t4na 6htul t6en4oliselt sisse tagasi.

29 palms.

Nagu juba ammustel aegadel r44gitud sai on praegu blogipidamine madalseisus. Ainsaks syydlaseks v6ib nimetada vaid seda, et siin l6unameresaarel ei ole internet ja infoajastu niiv6rd t4isv44rtuslik ja ainult iga neljas moeohver suudab igap4evaselt oma v44rtuslike p4ikeseminuteid arvutitaga kulutada. Meil on backpackeris v4ga kirev seltskond. 4 sakslast, 3 eestlast, 2 prantslast, mingi k4put4is aasia sugemetega inimesi ja siis nyyd tuli juurde veel itaaliast hollandist ja prantsusmaalt veel kutte. Eile m4ngisime nendega natuke jalgpalli, mis iseenesest oli yleprahi vahva ajaviide. Nyyd kui edaspidi mul blogisse kirjutada ei 6nnestu, siis t6en4oliselt olen ma kuskil outback'is cattle stationis, sest t4na sai yhe onuga r44gitud ja asjad v6rdlemisi liikuma aetud. Ta peaks varsti millalgi tagasi helistama ja siis on juba konkreetsem teema. Lisaks sellele n4gin oma v4ikeste uudishimulike silmakestega esimest korda ookeani ka 4ra. Eks ta ysna tubli veekogu ole, aga siin laiuskraadil on ta v6rdlemisi l44nemere sarnane ja kuna ma olen l4tis k4inud ja elu n4inud(BARS 21) siis ta v4ga impressive just polnud. Samas ma tean, et p6hjapool on tiba teine see lugu. Tegelikult on siit l6unas ka ilusat vett aga selles konkreetses kohas pole lihtsalt v4ga special see rand aga ega ma ei kurda. V4ga h4da pole tal ka midagi. Ostsin endale t4na kaabu ka. Siis saan outbackis olla nagu 6ige Charles Ingalls v6i Mick Dundee. Hiljem l4hme vist uuesti jalgpalli taguma. Siinkandis liigub juba p4ris palju ringi inimesi kes kutsuvad ennast blackfellow'ks. Eks neile ole siinmail l4bi aegade palju ylekohut tehtud ja mulle tundub kyll, et siia yhiskonda nad ei ole mitte kuidagi integreerunud ja t6en4oliselt l4himal ajal ka ei integreeru.

 "et sa teaks... ma läen... ma läen kuni lõpuks näen.... mu ees on enda jäljed... iga päev.."

 India ookean Carnarvoni juures. Ma juba tahaks kuulda kuidas siin mitte k4inud maarjamaalane seda kohanime h44ldab :)

 29 palms.

 P4ike loojub ka siin yldiselt merre ja mina kui P4rnu ranna sage kylastaja tunnen sellest ainult r66mu.

lipp.