tropical low

Viimastel päevadel on siinkandis olnud kujunemas troopiline madalrõhkkond , mis arvatakse muutuvat tsükloniks paari päeva jooksul. Meite jaoks tähendab see eelkõige seda, et tuleb valmis olla laevalt lahkuma ning enne läbima paatidel tsükloni protseduurid, katus maha, asjad kinni siduda ja viia ojasse varju. Lehekülg kus infot peaks tulema rohkem kui lennukipomme Karujärvest on http://www.bom.gov.au/products/IDW60281.shtml  ning eeldatavasti selgub ka lähemate päevade jooksul, kas sarnaselt eelnevale korrale on tarvis liikuda maapeale ja meri mõneks päevaks omasoodu jätta või töötame läbi kehva ilma. Isiklikult arvan, et praegu veel tsüklon rannikule ei liigu ning peale pisikese äikese, vihma ja lainetuse suurt midaginei toimu. Natuke vara veel selle jaoks ning korralik kärts ja mürts jääb vast veebruari. Teadavasti on aga ilm antud laiuskraadil nagu ka paljudes muudes kohtades erakordselt ettearvamatu ning seetõttu tuleb kõigeks valmis olla. Eriti kuna ka praegu on näha välku taevas vehkimas rohkem kui ööklubi "Ahi" tulesid öises Tartus. Olgem muhedad.

Desembrikuumus.

Kuna tööelus suuri muudatusi toimunud pole, siis sedapuhku sellel teemal pikalt kirjutama ei hakka. Mainida tasub ehk vaid seda, et eelmisest neljast nädalast oli minul privileeg kõik see aeg veeta erinevate uutega, kelle vaim ja füüsis sobiksid paremini ehk tubastesse tingimustesse horisontaaalasendisse lebama, sest kõik muu oleks juba liialt kurnav ettevõtmine. Ideaalselt sobib antud olukorda kirjeldama Arthur Schopenhaueri väide, mille kohaselt teatud inimgrupile (mis tema poolt sai piiritletud küll vaid sellega, et nende kromosoomistiku neljakümne kuues kromosoomis ei esine y-kromosoom)peale vaadates võib väita, et nende kehad pole loodud tegelema raske füüsilise või vaimse tööga. Loopides veel pisut kive nende kapsaaeda julgen kasutada peale iseseisvuse taastamist esimese presidendi sõnu ning kuigi ei saa ette heita neile omada võimet kasutada vaid mõndasadat ingliskeelset sõna (nimelt on tegemist nende emakeelega), võin kinnitada, et tegu on armetutega, keda iseloomustab lonkav moraal ja eetika ning lodev keha ja vaim pealekauba. Ärge saage ometi valesti aru, leidub ka tublisid ja usinaid, kellele suure ennemuistse jagamise ajal anti lusikaga, kuid minu privileeg on olnud jagada paati nendega, kellelt võeti tol hetkel kulbiga. Otseloomlikult tuleb arvestada, et tegemist on vilumust nõudva ning kurnava tööga, ning ei ole kellelgi õigust algajatega pragada, vaid selleasemel hoopis õpetada sest iga uus asi nõuab harjumist ja harjutamist. Samas pole mitte ainult õigus vaid lausa kohustus pragada nendega, kes ei ürita ega püüdle paremuse poole vaid lasevad liugu teiste hakkajate arvelt. Kuna, aga kõikidele ootustele vaatamata ei ole minu näol tegemist viimse kohtumõistjaga, jätaksin siinkohal selle teema sinnapaika.

Broome'i linn/küla on jäänud maru rahulikuks ning pahatihti on tänavad inimtühjad, kuid otsides leidub ka siin tegevust. Paar päeva tagasi käisin kohalikus muuseumis siinse elu, olu ja ajalooga lähemalt tutvumas ning kuna Town Beach ehk linna rand on samas kandis lõin kaks kärbest ühe hoobiga. Samuti käisin úhe teise ettevõtte pärlipoes vaatamas kuidas toimub pärlikarpidel pärli harvest ja uue sisu istutamine. Sellekohased teadmised on mul pikaajalised, kuid oma silmaga antud tegevust näinud eelnevalt ei olnud. Üle pika aja käisin ka basseinis meetreid mõõtmas, et sel moel omadele Taani's Herning'is kaasa elada. Lisaks eelnevale sattusin ühel päeval peale kohalikule parlamenditunnile, kus opositsioon peaministrilt ning tema kaaskonnalt järele päris. Minu ees ette kantud tsirkuseetendus teeb silmad ette nii mõnelegi idabloki riigi sarnasele ettevõtmisele rāākimata veel põhjamaiselt jäise Eesti vastavale tegevusele. Kohalikul tasandil on siin praeguseks suurimaks mureks see, et autoettevõtte Holden loobub autode tootmisest siin riigis ning kolib tootmise välismaale. Väidetavalt oleks piisanud vaid järgneva seitsme aasta jooksul igaaastaselt 80 miljoni austraalia dollari suuruse lisa subsideerimisest, kuid arvestades, et juba oli määratud igaaastane 40 miljoni AUD'i suurune subsideerimine ning lisaks oli riiklikult ja kohalikult valitsuselt saadud 275 miljonit AUD'i oleks kokku aastatel 2016-2022 General Motors'ile antud 1.1 miljardit AUD'i, mis oleks tulnud tagasi maksta juhul kui ettevõte loobub autode tootmisest Austraalias enne aastat 2023. Seega paistab, et säärane rahaladumine oleks olnud niietnaa vaid ajutine lahendus ning pikemas perspektiivis oleks pidanud meeletu toetamine jätkuma. Tundub nagu surnud hobuse eest maksmine ning teisi sarnaseid näiteid on hulgi igaltpoolt võtta. Kuigi kohalikele, kes on ülimalt rahvuslikult meelestatud ja erakordselt pettunud, tuleb antud uudis suure pauguna on teinekord mõistlik ehk musta auku raha loopimisest loobuda. Siinkohal ei hakka parem paralleele meie endi rahusliku lennufirmaga tooma. Peale selle on toimumas Austraalia ja Inglismaa vaheline kriketimäng - The Ashes Cup. Tegemist on väga vana ja auväärt kohtumisega ning kriketihuviliste jaoks ülimalt tähtsa staatusega.

Üks õhtu käisin vabaõhu kinos ka, kus muuhulgas lendavad elusuurused loomad filmi ajal üle peade ning samuti ka lennukid, mille ajal pole sõnakestki filmist kuulda. Samas on tegemist erakordselt omanäolise ning toreda kohaga, mille atmosfäär kutsub juba filmielamust nautima. Ise reklaamivad nad end lausega:" The world's oldest picture garden still in operation." Juba ustest sisse astudes on võimalik tunda ajaloo hõngu ning seinu kaunistavad mitmete oma-ajastu klassikute postrid, olgu selleks Casablanca, Godfather või Titanic.

Mainimist vajab tõsiasi, et termomeeter põrutab 40 kraadi ümber. Ei mäleta, et detsember nii soe kuu on.

Lisan antud postitusega ka pilte, mis tehtud Broome'i vahel ringi jõlkudes.

Mõõn.

Väikese Prints'i raamatutest tuntud ahvileivapuud, mida saab edukalt kasutada ehitult linna jõulupuuna.

Taamal paistab töökoht.

Broome'i süvavee sadam. Üsna tuttav koht.

Kidura võitu palm.

Tavaline hurtsik, mis siinmail kannab maja nime, kuid kodumaal hoitakse sellises üldiselt siiski vaid talviseid ahjupuid.

Jaapanlased tegid koerusi.

Majutus.

4-weeker

Hei hei. Nädal Broome'i linnas (külas) veedetud ja nüüd juba paar päeva laeval tagasi. Praegu juba sõidame Gourdon Bay'st tagasi Broome'i külje all olevasse Roebuck Bay'sse. Seekord olime GB's vaid paar päeva ning praeguseks on seal tööd lõpetatud. Järgnevad nädalad veedame suure tõenäosusega Broome külje all. Praegu paistab, et kuna ma hakkan asendama ühte põhikohaga töötajat, kellel on seljahädad, siis tuleb mul sedapuhku laeval veeta 4 nädalat, mis on täpselt topelt nii palju, kui tavaline vahetus, aga siiski 1 nädal vähem, kui eelmine kord. Kuna Broome'i küllastushetk on kiire saabuma, siis aega laeval veeta pole sugugi paha. Viimasel ajal lubab ilmateade äikest ja vihma, kuid reaalsuses pole päikesepaistele vaheldust näha. Tegelikult pole wet season/cyclone season veel alanud ning pragust perioodi kutsuvad kohalikud terminiga build-up, mis eelneb korralikule kärtsule ja mürtsule. Äsja Flipiine laastanud super-taifuun annab märku ka siia saabuvast loodusjõudude jõudemonstratsioonist ning on mõjutanud vähesel määral ka meie laeva olustiku ja jututeemasid kuna tööl on palju Filipiinidelt pärit inimesi, kellel hulga tuttavaid/sugulasi kohapeal.

broometime

Viies nädal laeval viibitud ja homme hommikul ootavad juba Broome'i linna avarused taasavastamist. Eelmise aasta 28 päeva laeval sai juba esimesel korral ületatud 35 päevaga. Viimane nädal sai korralikult tööd raiutud ja keha igatpidi kinni kaetud, sest puhastasime farmi neid sektsioone, kus on palju kardetud fireweed. Näo katteks särk ümber pea mässitud, pikkade varukatega kehakate seljas ja lisaks veel käsivarre kaitsmed. Arvestades, et tavaliselt on seljas vaid lihtlabane maika. Ühtäkki tunduvad kõrbemaadest tuttavad rüüd ja ürbid täiesti põhjendatavad kehakatted ka selliseks tööks. Peale nädalast pausi algab järgmine kolmapäev taas töö merel, kuid seniks üritan piltide tegemise treipingi käima tõmmata ja postitada tulemusi. Praegu panen üles mõned pildid laevast Clare II.

Intake

Viimane nädal on olnud üsna rahumeelne ja kehale mitte kuigi kurnav. Peamiselt sidusime uutele liinidele poisid külge ja puhastasime tühje liine selleks, et oleks võimalik täita need juba taaskord Paspaley 4 pealt saadud paneelidega. Esmaspäev ise oli päris varjane. Ärkasin kell 3.45 ning kell 4.00 panime juba paatide poole ajama, et minna Paspaley 4 pealt paneele hankima. Kuna minu näol on tegemist juba antud valdkonnas kogenud töötajaga olin farmi kõige tähtsama paadiperemehe ja ühe teise filipiinoga kõige pisema ja vanakooli paadi peal millel nimeks sobivalt "Mermaid". Peale esmest tiiru Pas 4 ja liini vahel sai selgeks, et meil puudub tagurpidi käik, mistõttu vahetasime väiksuselt teisel kohal olevale paadile Kau-K, millega mul on olnud privileeg juba eelmine nädal sellel swing'il tutvust teha. Nende paatidega töötades tuleb endal lülitada sisse eriti keskendunud reziim kuna kõikumine ning väiksusest tulenevad teised ohud on märksa suuremad. Näiteks, kui teistel, suurematel paatidel nagu "Jetliner", "Bayliner", "Roebuck Bay" ja "Gourdon Bay" ulatub paadi äär vaat et reieni, siis paadil "Mermaid" ulatub see vaevalt poole sääreni. Lisades võrrandisse paari meetrised lained (kuna Gourdon Bay, kus hetkel asume, on võrdlemisi avameri, siis) on kogemus ja terav mõistus vajalikud komponendid turvaliseks ning jätkusuutlikuks töötegemiseks. Teisipäev algas rahumeelsemalt kuna Pas 4 jõudis alles lõunal tagasi ja seega intake sai jätkuda alles pärast lõunat. Tegime tubli tööd ja peale pikka päeva sättisime paadid Clare II järgi ning panime Broome'i poole ajama. Paarikümne miili kaugusel Broome'ist hakkas aga alarm tööle ning tekk oli tossuähmane. Selgus, et käigukasti mingisugune tihend lendas õhku ja õli sattus kohtadesse kuhu poleks tohtinud. Mitte väga hull, aga ka mitte meeldiv, arvestades seda, et kottpimedas keset avamerd mitte sihtotsarbeliselt kasutatava käigukastiga laev võib muuta nii mõnegi tööpäeva ebamugavalt pikaks. Näide elust enesest - teisipäev: äratus kell 05.40; magama peale keskööd ja äratus kolmapäeval taas kell 05.40. Kuigi peale ühest lahest teise ülesõitu võib tunduda pimeduses paatide ankurpoide külge toimetamine esmapilgul äämuslik on selles tegevuses midagi suuremat ning kõik osalejad teevad oma tööd kliinilise täpsuse ning kaalutletud keskendumisega kuna ruumi eksimuseks naljalt ei jätku. Tuleb tunnistada, et kesköine paadisõit Roebuck Bay's oma mahedalt niiske õhu ning tähtedest tulvil taevaga ei ole sugugi liialt kehv vastukaup nelja ära antud unetunni arvelt. Panen ka mõned pildid üles, kus on näha Paspaley laevastiku au ning uhkus - Paspaley 4.