Proov.

Kuna ma eelnevalt olin korduvalt lubanud aga tehnika tõrgete tõttu polnud saanud, siis nüüd vist äkki sai panna üles.

Postitus nr. 44

Kuna ühest korralikust, kõikidele standarditele vastavast postitusest on juba tegelikult liigagi kaua möödas võtsin aega natuke kirjutamisega tegeleda. Esiteks oleks vast paras aeg arutleda Broome linnakese üle ja võrrelda seda ühe kodumaise pärli - Sindi Linnaga. Rahvas räägib, et märjal ajal on siin 17,000 elaniku aga kuiva saabudes tõuseb ajutiste residentide arvel antud number 70,000'ni. Nagu pistaks pool Tartu rahvast suveks Sindi linna, mis aga ei tekitaks mingisugust probleemi, sest taevale tänu pole Sindis kommertslennujaama, mis hõivaks tugeva poole kogu linna pindalast. Lisaks on Sindis skatepark, kus iga endast lugupidav wannabe naabruses asuva kuurortlinna skater on käinud haiget saamas. Samas on Broome's kaks asja millest ei saa üle ega ümber. Jep, jutt käib ookeanist ja maailmakuulsusega Cable beach'ist. Need mõlemad on vahvad aga rõõmu tuntakse ikka rohkem tegemisest kui nägemisest ja kuna siin saab vette minna ja sealt elu ja tervisega välja tulla vaid Duncan MacLeod, siis on see ainult pool punkti Broome kasuks. Ott Arder lausus ükskord, et meelelahutuse konks peitub viletsas kliimas. Broome ilma kohta pole vist kunagi midagi märkimisväärselt paha öelda. Punkt WA'le. Tundub võrdlemisi tasavägine võitlus, aga kui aus olla, siis tegelikult pole ühel nendest linnadest juba algusest peale šansse olnud sest Pärnust Broome'i ei vii jalgrattateed ja samuti ei ela siin Anninaist oma rahvaga. Point proven, thank you, Sindi wins. huuh... Nii kui ma täna hommikul üles olin ärganud ja vastavalt vanarahva tarkusele suure hulga sibulat ja kala konsumeerinud (tegelikult sõin muna ka, sest mina pole avastanud veel toidukorda mida munade söömine paremaks ei muuda) sattusin ma President Obama aatelise kõne peale mida CNN meile live's Seoul'ist vahendas. Teemaks ei miski muu kui tuumaenergia, tuumarelvad ja otseloomulikult nendega seonduvad hädaohud tulevikus. Juttu tuli uuest leppest, mis peaks vähendama nii USA, Venemaa kui ka teiste riikide arsenali ning otseloomulikult ei saanud kõnes üle ega ümber Iraanist ja Põhja-Koreast. Üldiselt oli jutt mõistlik ja Nobeli rahupreemia omanikule kohane. Annaksin talle hea meelega pool kilo mandarine selle jutu peale. Ülehomme peaks ma minema laevale tagasi aga täna õhtul lähen ühte konteinerit natuke mööblist tühjaks tassima. Anyways... too easy. Tsau. Ahjaa kui keegi Darwinist peaks seda lugema, siis Kaamera oli siin aga niipea kui mind trehvas pani putku vist, sest enam teda näha pole olnud.

Broome

Nii. Praeguseks on mu esimene swing Broome'i farmis läbi ja kindlasti olid need kaks nädalat u pas'i karjääri kõige ebaharilikumad. Esiteks värvisin ma osadel päevadel paadipõhja ja tegelesin muude asjadega maa ja vee peal ning teiseks külastas meid troopiline tsüklon Lua. Ebatavaliste ilmastikuolude tõttu olime sunnitud laevalt evakueeruma ja tegelikult nägi see üsna vahva välja. Tegime dessantura broome'i randa ja siis saatsime paadid tagasi merele. Tsüklon meid väga nagu ei puidutanudki kui mitte arvestada seda et kõik poed ja muud kohad olid kinni. Õhtupoole tehti üks iiri pubi lahti ja kuna meiega olid kajs iirlast ja ühtlasi oli St. Patricks day sii otsustasime pubbi minna. Ilm on taas päikeseline ja 22. Märtsile kohaselt on sooja tugevalt üle 30 kraadi.

Montoro

nädal laeval(montoro) on omadega ühelpool ja võib julgelt väita, et siiani on küll olnud kõik mõnusalt chill. Laev ise on registreeritud kalastusalusena aga minu arvates teeb ta silmad ette ka Chelsea kuninga Roman'i luksusjahile. Pikkust midagi 38 meetri jagu ja kõrgust 3 tekki plus veel allpool asuv masinaruum. Minu töönädal on olnud erakordselt ning märkimisväärselt mitmekesine. Nimelt esimesed kaks päeva käisin kaldal ühte paati värvimas ning nüüd sellega ringi sõites võib julgelt väita, et tegemist on Broome'i farmi laevastiku kiireima alusega. Usun, et värvimine tegigi paadi rohkem paremaks. Topelt ei kärise. Kohalikud tumedanahalised kasutavad pidevalt võrdlemisi lihtsustatud inglise keelt ja põhiväljend ongi just: ''more better'' ja lauses: '' yeah balla, painting make the boat more better.'' Esialgu on ettenähtud, et olen laeval järgmise kolmapäevani aga kui õnnestub siis üritan oma vaba nädala vahele jätta ja järjest 5 nädalat siin olla. Loodan, et mängib välja aga vastasel juhul lähen tutvun lähemalt Broome'i linnaga. Ahjaa, eile kui hakkasime paati ööseks ankru külge siduma ei tahtnud mina konksust kuidagi lahti lasta ja just seetõttu kukkusin kenasti vette. Kuna siin on suured haid ja kuna mul olid mõnusad metallist ninadega kummikud jalas ei olnud see just elu meeldivaim suplus kuid ka mitte midagi väga hullu. Igatahes filipiinode ees sain hulgi respekti ja arglikud nagu nad siin on arvasid, et ma olen hull, et julgesin vette sattuda nii,et kummarid jalas. Pagan. Kuigi mu eesti keel natuke lonkab ei tundu eelmise lause kolm ''et'i'' kuigi õigena. Piish out.

Tänasest saab järjekordselt ühe peatüki mu austraalia seikluses lõppenuks pidada. Nimelt otsustati firmas, et nüüd on õige aeg mind teise linna, teise osariiki ja teise ajavööndisse saata. Õigemini tagasi gmtpluss8'sse. Igatahes pole see farm enam mitte maapeal vaid kogu elamine ja kõik muud jutud toimuvad laeval. Laev ise on täitsa mõistliku suurusega ja muidu ka uhke. Selle manöövriga ei ole mul enam Darwinisse asja vaid nüüd peaksin oma vaba aja veetma Broome'is. Ülelendu sooritades suutsin tuvastada, et rand on siin erilahe. Ujuma sellegipoolest ei tasu minna. Tapperdelfiinid, ninjakilpkonnad ja noh haid ka praalivad nois vetes (nois ei tarvitse päris valiidne sõna olla). Darwinist aga jäi mulle palju palju meeldivaid emotsioone, eelkõige tänu klemmidele kellega seal tutvusin. Tegelikult muidu polekski nagu kahju olnud sealt ära lennata, kuigi too linn pidavat olema top 10 koht kuhu 2012 reisida kellegi jutu järgi kuskil ajakirjas. Igatahes oli Darwin vahva. Paus.

teen moned head pildid ka varsti aga senikaua panen niisama mingeid ules natukene.

 eriti v4ike haikala.

gone fishing.

Eesti aja järgi täna varahommikul jõudsin taaskord peale kahenädalast äraolemist Darwinisse. Läksin teise asjana kohe postkontorisse, et oma off-shore account'i debit card'i k4tte saada aga oh imet. Ei olnudki seal, kuigi juba 2 nädalat tagasi pidi sinna jõudma. Pole häda. Käisin siis automaatselt pangas ja seal sai õiglus jalule seatud ja lühidalt ootan jällegi oma pangakaarti. Pangast välja astudes trehvasin ühte Eesti kutti kellega sai DWP's koos tööd tehtud. Sai kiirelt paar sõna vahetatud ja siis juba taas asju ajama mindud. Vahepeal peale eelmist swingi oli meil hostelis umbes 12-14 eestlast. Igipõlise kõrghariduse omandajana võiksin ma ju osata arvutada 15 piires, aga kuna neid tuli niipalju juurde, siis kadus lihtsalt järg käest. Praegu võin väita kindlustundega, et umbes pooled neist peaks veel hostelis olema, seega on suur tõenäosus kohata tuttavaid nägusid. Viimase swingi viimasel päeval sõitsime D3'ga lahest välja ulgumerele(hea sõna). Keset ookeani oli üks hea reef mille kohal low tide'i ajal sügavust vaid 11 meetrit nii, et kalastamiseks eriti püss koht. Esialgu ma ei teadnud kas üldsegi jaksan minna peale kahte nädalat uuesti merele, aga kuna ma teadsin, et antud võimalused külastavad Maarjamaalasi haruharva ning Eestis on kindlasti inimesi, kes mulle ei andestaks kui ma sellisel võimalusel laseks käest minna, otsustasin kuttidega kaasa minna. Kaks meest Filipiinidelt, üks Austraaliast, üks kuskilt lõunameresaarelt ja mina Eestist. Kalasaak oli erakordselt rikkalik. Paar korda tõmmati ka paarisaja naelane(raskus mitte valuuta) tamiil puruks sest kala rapsis tuugalt vastu, aga üldiselt sai ikka enamik kalu, kes konksu otsa jäid ka paati tõmmatud ja siis juba kas tagasi visatud, söödaks lõigatud või ootele pandud, et õhtul grillile lükata. üks kala tuli paati nii, et keegi teine oli temast juba suure tüki endale hammustanud ja muidu ka natuke teda nosinud. Arvati, et ehk hai või keegi. Neid siin ikka jagub. Mina kahjuks eriti suuri peletisi kätte ei saanud, aga seeeest (je, neli e'd järjest) sain paar erakordselt kirevat troopilist kala kätte. ühe viskasin tagasi ja kaks tükki lõikasime söödaks. Kuna veel juhtus olema selline hea seis, et meil oli terve külmakast Austraalia õlu kaasas ning selle eest olid juba kõrged härrad kuskil kõrgetel toolidel tasunud lubasin ka endale paar tükki sealt kastist. Lühidalt üsna chill väljasõit ja ma arvan, et saaki kogunes kokku umbes 15-17 kilo kanti. Pole paha paari tunnise kalapüügi kohta. õhtul läkkasime kalad või ja soolaga kokku, fooliumisse ja grillile. Mõne jaoks on see ehk liiga labane viis kala küpsetada aga ma julgen väita, et kalagrillimise juures kehtib küll ütlus "lihtsuses peitub võlu." Ka Eestis on nõndakse hea haugi võöi karpi küpsetada. Tean omast kogemusest väita. Point proven. Thank You.