Intake

Viimane nädal on olnud üsna rahumeelne ja kehale mitte kuigi kurnav. Peamiselt sidusime uutele liinidele poisid külge ja puhastasime tühje liine selleks, et oleks võimalik täita need juba taaskord Paspaley 4 pealt saadud paneelidega. Esmaspäev ise oli päris varjane. Ärkasin kell 3.45 ning kell 4.00 panime juba paatide poole ajama, et minna Paspaley 4 pealt paneele hankima. Kuna minu näol on tegemist juba antud valdkonnas kogenud töötajaga olin farmi kõige tähtsama paadiperemehe ja ühe teise filipiinoga kõige pisema ja vanakooli paadi peal millel nimeks sobivalt "Mermaid". Peale esmest tiiru Pas 4 ja liini vahel sai selgeks, et meil puudub tagurpidi käik, mistõttu vahetasime väiksuselt teisel kohal olevale paadile Kau-K, millega mul on olnud privileeg juba eelmine nädal sellel swing'il tutvust teha. Nende paatidega töötades tuleb endal lülitada sisse eriti keskendunud reziim kuna kõikumine ning väiksusest tulenevad teised ohud on märksa suuremad. Näiteks, kui teistel, suurematel paatidel nagu "Jetliner", "Bayliner", "Roebuck Bay" ja "Gourdon Bay" ulatub paadi äär vaat et reieni, siis paadil "Mermaid" ulatub see vaevalt poole sääreni. Lisades võrrandisse paari meetrised lained (kuna Gourdon Bay, kus hetkel asume, on võrdlemisi avameri, siis) on kogemus ja terav mõistus vajalikud komponendid turvaliseks ning jätkusuutlikuks töötegemiseks. Teisipäev algas rahumeelsemalt kuna Pas 4 jõudis alles lõunal tagasi ja seega intake sai jätkuda alles pärast lõunat. Tegime tubli tööd ja peale pikka päeva sättisime paadid Clare II järgi ning panime Broome'i poole ajama. Paarikümne miili kaugusel Broome'ist hakkas aga alarm tööle ning tekk oli tossuähmane. Selgus, et käigukasti mingisugune tihend lendas õhku ja õli sattus kohtadesse kuhu poleks tohtinud. Mitte väga hull, aga ka mitte meeldiv, arvestades seda, et kottpimedas keset avamerd mitte sihtotsarbeliselt kasutatava käigukastiga laev võib muuta nii mõnegi tööpäeva ebamugavalt pikaks. Näide elust enesest - teisipäev: äratus kell 05.40; magama peale keskööd ja äratus kolmapäeval taas kell 05.40. Kuigi peale ühest lahest teise ülesõitu võib tunduda pimeduses paatide ankurpoide külge toimetamine esmapilgul äämuslik on selles tegevuses midagi suuremat ning kõik osalejad teevad oma tööd kliinilise täpsuse ning kaalutletud keskendumisega kuna ruumi eksimuseks naljalt ei jätku. Tuleb tunnistada, et kesköine paadisõit Roebuck Bay's oma mahedalt niiske õhu ning tähtedest tulvil taevaga ei ole sugugi liialt kehv vastukaup nelja ära antud unetunni arvelt. Panen ka mõned pildid üles, kus on näha Paspaley laevastiku au ning uhkus - Paspaley 4.