movember

Jah, kui tuleb keegi, kes on tulnud tulla. Ükspäev, kui käisime ühe tuuliku juures joogikohta parandamas oli seal ümbruses umbes 40-50 veist. Nende keskel asju ajades olin esialgu võrdlemisi umbusklik aga üldiselt on nad ikkagi rahulikud ja tuimad olevused. Peale selle veel muidugi ka metsikult arad. Mõnele ei julge otsagi vaadata, sest paneb kohe seitsme tuule poole ajama. Just like with the ladies. Igaljuhul, asjade ajamise tuhinas ei pannud tähelegi kui kõik loomad kuskile eemale ära kadusid ja siis just just enne äratulemist avastasime, et üks metsikult suur [vähemalt korraliku volkswagen golfpolo(jep tervitused Jeffmaister’ile selle sõna eest) suurusega] tõupull oli tulnud vett jooma. Ilus suur isend, aga suureks õnnetuseks oli ta tagumine vasak jalg ära murdunud ja niisiis pidi vaene loom lonkama. Sellises olukorras ei ole paraku muud teha, kui minna peremehe 5,56 mm põrguraua järgi ja siis motikaga mööda bush’i loom üles leida ja asi ära lõpetada. Erakordselt õnnetu juhus, aga sellised juba on sedasorti loomakasvatuse riskid. Nimelt oli antud isend saanud tõenäoliselt ühelt järjekordselt Road-Train’ilt löögi või siis teine variant on, et omavahelises kakluses mõne teise pulliga jäi tema kaotajaks. Pigem siiski esimene variant. Võimalik, et ma pole tegelikult piisava adekvaatsusega veel kirjeldanud kuidas siin loomi hoitakse niisiis on nüüd vast õige aeg. On suured suured maa-alad, valge lääneinimese mõistes võiks isegi ehk öelda karjamaad. Näiteks 20 ruutkilomeetrit või pisut suuremad. Need karjamaad on taraga või aiaga või millega iganes piiratud ning tihtipeale läheb neist otse keskelt läbi maantee. Teepeal tara ei ole vaid on hoopis raudvõre, millest väidetavalt loomad üle ei lähe. Igatahes kui loomad satuvad teepeale siis ei ole üldiselt autodel kombeks eriti hoogu maha võtta kuna nad on kõik varustatud kängururaudadega või bullbar’iga või kutsuge kuidas tahate. Ja siis juhtubki see, et teeäärde satuvad veiste, kängude ja/ või kotkaste raiped. Niikauaks kuni need muidugi liigikaaslaste või dingode või rebaste poolt väetiseks tehakse. Circle of life with a little touch of technology. Vot sedaviisi. Ahjaa, nüüd on õige aeg rääkida natuke Murphy seadustest. Esiteks, kui määrida saiaviilule võid ja siis see poolkogemata maha kukutada juhtub pahatihti just see, mida ka kõige õudsemates unenägudes ette ei võiks kujutada. Jah, sai kukub maha nii, et või jääb saia ja põranda vahele. Või kui autoga sõites tuleb vastu teine auto ja sinu liikumissuunas on jalgrattur ja veel jalakäia ka, siis on raudpolt kindel, et te kõik(alle drei zusammen) satute ühel ajal tolle vastutuleva autoga kohakuti. Murphy’s law. Niisiis on siinpool maakera kindel pauk värk see, et kui päevotsa pole tuult olnud, siis just sel hetkel kui mina ronin tuuliku otsa ratast kinni siduma või mingit muud imevigurit tegema tuleb külla elusuuruses keeristuul ja hakkab heina, maltsa ning kõike muud laiali paiskama. Igakord ei tule muidugi keeristuul vaid lihtsalt kerge täkune tuuleiil, mis millegipärast vaibub niipea kui ma hakkan ennast tuuliku otsast alla sättima. Murphy’s law. Praeguseks on vist niiskemad ilmad mööda triivinud ja jällegi teemas kuiv. Samalajal kui Evroopa kangialustes ja uulitsatel targad ekonomistid pahapeal on, jälkusi teevad ning jäledaid mõtteid mõtlevad, käisime meie 200km kaugusel Byro Hmst’is järjekordsel laaril (puudub igasune seos endise Eesti Vabariigi valitsusjuhi, ajaloolase ja mõttemehe M.Laar’iga – toim.) järgi. Jah, tõime 6 oma looma ära ja ühe väikese paar päeva tagasi sündinud vasika. Lisaks tõime 5 ühe teise  stationi looma ka ära. Seega 400 km Austraalia outback’i edukalt läbi traavitud ja vaatamisväärsustega tutvutud. Tegemist oli otseloomalikult kruusateega nii, et auto raputas päris kenasti. Lisaks muidugi üle kümne oja- või jõeületuskoha, mis tuli eriti ettevaatlikult läbida. Nõndaks. Next day. Tulin just windmill-run’ilt. Põhimõtteliselt autoga ringitiirutamine ja vaatamine, kas kõik on ikka korras. Igatahes täna nägin hobuseid seal ja ma ei tea kui palju keegi hobustest teab, aga üldiselt isased hobused märgistavad oma territooriumi ikka sellisel moel nagu ühel härral kombeks ehk siis jätavad endast hunniku. Üks hunnik, mida täna nägin, ja ma ei tahaks praegu liialdada, oli ei rohkem ega vähem kui umbes puusastsaati. Haigelt suur ikka. Imepärane, aga siiski haigelt suur. Votsiisnii. Peale selle muidugi kohtasin emusid ja hordidekaupa kängusid ja papakoisid ja kariloomi ka. Nüüd tuli meelde. Eelmine kord kui linnast tulime(Carnarvon), siis meil oli auto plus käru peal kokku umbes 3 tonni tavaari ja otseloomulikult jäime pimeda peale ja otseloomulikult on just sellisel juhul Murphy’s Law, et autokumm läheb katki keset sõitu. Polnud eriti häda vahetada ratast, sest seda on siin tehtud söögi peale ja söögi alla. Natuke oli ukerdamist, kuna auto raske ja seega maadligi ning nõndaviisi on võrdlemisi põnev sinna mingit tõstmiskaadervärki alla surada aga meid saatis õnneks edu. Great success! Nüüd olen jälle õhtupoolikutel mootorratast sõitu viinud, et kontrollida töövõimet ja muid tähtsaid elumärke. Eluliselt oluline mootorratta bushdrivingskill on omandamisel. Kiired kommenteerijad on juba ette jõudnud aga sellegipoolest www.movember.com. Üldiselt tuleb oma tervist hoida ja sporti tuleb ka teha, siis on kõigil hulga mõnusam ja tervem olla. aitäh.

Üldiselt on pilved  võrdlemisi harvad olevused.
 

Maantee.Või midagi sellist.

Tegin suure hoolega teisele teed.