Friday, March 7, 2014

Riptide

Hetkeseisuga paistab stoilise rahuga mööduv nädal olema viimane Broome's. Seda muidugi juhul kui lähiajal ei selgu, et siin miskit tegemist väärt tööd leidub, aga sellest juba täpsemalt järgneva paari nädala jooksul. Muutustest niipalju, et eelmine reede vahetasime laevu ja kolisime Clare II pealt ümber MV Christine'i peale. Christine on pikem, kõrgem ja suurema kraanaga. Kajutikohti on pisut vähem, mis tähendab, et osad meeskonnad olid sunnitud maapealt tööle käima. Lähiajal millalgi peaks toimuma järgmine vahetus MV Vivienne'i peale, aga seda saab uskuda alles siis, kui oma silm tunnistajaks on, mis minu puhul tõenäoliselt tähendab seda, et Paspaley karjäär on seks ajaks juba unustusse vajunud. Pilte Christine'ist uusi pole, aga mäletamist mööda mõned postitused tagasi mingi pilt üles sai laetud, kus ka eelpool mainitud alus figureeris.

Kuna vabal nädalal Broome'is on meelelahutus piiratud, käisime töökaaslasega kinomajas Indiana Jones'i pinball'i mängu mängimas. Juhtus juhtuma, aga iga lapse unistus ja masin suutis end segadusse ajada, mistõttu pritsis meile kuule peale ilma, et juurde oleks pidanud maksma ning seetõttu päädis meie 3,5h saaga punktiskooriga, mis jäi suurusjärku 1 miljard 400 miljonit ja midagi peale ka veel. Olgu siinkohal mainitud, et enne meid oli kõrgeim skoor 150 miljonit. Teised inimesed jõudsid selle ajaga kinoseanssil käia ning välja tulles meid jätkuvalt mängimas leida.

Väliskinos jooksis, aga film "Wolf's Creek 2”, mida mul ei õnnestunud vaatama minna kuna olime korvpalli loopimas, aga kuulujutu järgi pidavat ka järgmine nädal antud film linastuma ning seega on kaduvväike lootus ka ise kaema sattuda. Kes pole teadlik, siis esimene osa "Wolf's Creek" kõneles Kimberley regiooni sarimõrtsukast, kes lugematul hulgal rändureid "edasi saatis." Kuna lugu saab alguse just Broome'ist, on enam kui paslik teist osa just siinsamas vaadata. Kuigi esimene film kannatas ilmselgelt alarahastatuse ning alla keskmise näitlejatöö all soovitaks ma seda siiski inimestel vaadata, et võibolla paremini mõista, kui lihtne on ikkagi nii suurel maa-alal lõplikult kadunuks jääda.

Noor inimene, aega on, räägiks siis pisut tõusust ja mõõnast ka. Esiteks vahelduvad nad enamjaolt umbes  6 h vahega ning on mõjutatud eelkõige kuu ja päikese gravitatsioonist ning maakera pöörlemisest. Vahepeal võib Loode-Austraalias olla tõus 6 m ning mõõn 5,6 m, mis tähendab, et suurt muutust veetasemete vahel nagu polegi, aga teinekord jällegi on lood sedapsi, et tõus on 10,4 m ja mõõn 0,6 m. Umbes midagi sellist oli ka sellel nädalal ning üsna võimatu on nooruses Läänemere ääres kasvanuna hoomata, et merevee (antud juhul küll ookeani) veetase võib muutuda tühise 6h jooksul suurusjärgus 10 meetrit. Muidugi on igale erinevale olukorrale nimed ka, mida ma paraku eesti keeles ei tea. Üldiselt võib öelda, et kui kuust ja päikesest põhjustatud veetaseme muutused ühtivad on tegemist spring tide 'iga ja kui kuu teeb oma tööd ja päike oma, on tegemist neap tide 'iga. Viimaste puhul ongi veetaseme muutused võrdlemisi väikesed ning pärlitööstuse hammasratta jaoks tähendab see seda, et on hea aeg liine parandada ja otsi kokku põimida, aga maru halb aeg raskelt tööd rabada, sest liinid on võrdlemisi lõdvad. Vastasel juhul on liinid pingul, mis tähendab, et parandusi saab teha ehk vaid 20 minuti  jooksul päevas, kui vee liikumine peatub ning seejärel pöördub. Samuti on imepärane näha meres (ookeanis) hoovusi, mille tagajärjel on paneelid liini küljes horisontaalis veepinnaga lapikuti ning vee liikumise kiirus on samaväärne Sindi paisul toimuvaga kõrgvee ajal. Manitseks inimesi meeles pidama, et palju asjakohast jäi kirjutamata ning keda huvitab, see saab kindlasti juurde lugeda sest sellekohast infot, mis seletab kogu nähtust oma keerukses või lihtsuses on hulgi. Kui jutt juba tide'idele läks, siis soovitaks ühte lugu kuulata ka. Ma ei tea kas see on Euroopas ka popullaarne või on minevikus olnud, aga siinkandis ikkagi lastakse raadiost rohkem kui eestlane kartulit armastab. Loo nimeks on "Riptide" ja kuulata saab klikkides SIIA!

Panen üles ühe pildi, millel on näha mis juhtub ilusa 400 paneelise liiniga, kui ta kuskilt otsast lahti tuleb või pooleks rebeneb. Poleks Christine'i uhket kraanat abiks olnud, oleks tööd jagunud sukeldujatele.






No comments:

Post a Comment