Gili, Amed, Surabaya.

Paar päeva tagasi ärkasin Senggigi's üles ja organiseerisin mineku Gili Air saarele. Kõige lähem Lombok'ile ja juskui üsna rahulik. Rahulik võrreldes Gili T'ga aga sellegipoolest juba piisavalt häirivalt kommerts. Käisin saarele tiiru peale ja snorkeldasin seal kus süda lustis. Tegelikult olin võrdlemisi pettunud, aga seda eelkõige seetõttu, et reisil Labuan Bajo'st Lomboki peatusime vägagi kõrvalistes kohtades, kus oli veel inimese poolt vähem käidud paigad ning sellevõrra ka puhtamad/elavamad. Järgmine hommik liikusin juba kiirpaadiga Gili Air'ilt Bali'le, kus mind otse rannale sõidutati külasse nimega Amed. Too koht on täis sukeldumise ja vabasukeldumise koole, kusmigaüks endale insturuktoripabereid saab teha. Kui vastavad kriteeriumid täita. Seal trehvasin ühte tuttavat, kes parasjagu vabasukeldumise instruktoripabereid teeb ning temaga koos sai paar korda vees asju uurimas käidud. Olgu öeldud, et tema on käinud 46,7 meetri peal ning praegu tasapisi planeerib 50 ette võtta. Ise ma midagi ekstreemset üritama ei hakanud, aga umbes 10 meetri peal käisin ära. Tasakaalustamine on põhiline ning selleks, et sügavustesse minna on omad nipid. Igaljuhul veetsin Amed'is poolteist väga põnevat päeva ning jõudes otsaga täna hommikusse, panin Amed'ist Gilimanuk'i poole ajama. Kiirelt mainiks veel ära, et oli ka plaan Gunung Agung'i otsa ronida (esindatud ka ühel pildil) kuid too oli kuuks ajaks tseremooniate tõttu lukku pandud. Igaljuhul Gilimanuk'is lunastasin praamipileti ning edasi liikusin juba mööda veeteid Bali saarelt Java saarele. Sadamast 300 m kaugusel rongijaamast hankisin pileti Surabaya'sse ja kell 14.45 hakkasingi rongis Surabaya poole liikuma. Homme hommikul astun juba järgmisele rongile ning homme õhtuks peaksin olema Jakarta's. Sealt edasi loodetavasti Sumatra saarele, kuid hetkel veel ei kipu asjadega liialt ette tõttama.