ilus jakk, kust said.tohib ma proovin.

Hei hopsti. Nüüdseks olen jõudnud otsapidi Ao Nang rannale ja seiklus siia oli võrdlemisi seiklusterikas, kuid kindlasti mitte keeruliselt keereruline. Niisiis eilne hommik algas sellega kui Patong’is pakkisime oma asjad ja kõndisime ranna lõunaotsa, et sealt 18 km kaugusel asuvasse Phuketisse bussiga sõita. Üllataval kombel tülitas meid jalgsirännakut tehes vaid umbes 15,3 erinevat takso- ja/või tuk-tuk’i juhti. Igatahes jõudsime täitsa kenasti kohta kust bussid väljuvad ning peale mõnda minutit asuski buss Phuketi poole teele. Esialgu roomas ta tasakesi mööda Patong Beach’i äärset tänavat, et inimesed saaksid veel peale hüpata(olge reaalsed, ega bussil ometi uksi ikka küljes pole ju.) Hiljem linnast välja jõudes tõusis ka kiirus ning kindlasti põnevus, olime ümbritsetud mägedest. Vähemalt Eesti mõistes mägedest. Phuketisse jõudes oli kohe üks sõbrapoiss abivalmilt ootamas valgenahalisi farang’e kellele „head äri” teha. Kuna aga meil huvi puudus tegime hoopis tema kaardist pilti, et meil oleks ka kaart mille järgi orienteeruda. Selle aja peale aga langes hind juba nii madalale, et otsustasime siiski Tuk-tuk’i kasuks ja tegime väikest sõitu. Viis ta meid peale väikest vahepeatust Phuketi bussiterminali nr2 kust saime vähem kui 3 minutiga Krabi bussi peale. Vahepeatusena pidasin silmas pisikest sisseastumist ühte poodi, et vaadata, mis kaupa seal müüdakse. Juhatati mind siis kenasti sisse ja ohhoo imet – ehted. Mõtlesin, et nüüd on õige aeg rakendada oma pärlitööstusest omandatud teadmisi. Küsisin ühte asja ja teist asja kuni lõpuks jõudsime välja sinnani, et kuna mul tegelikult on ainult huvi osta poleeritud pinctada maxima merekarpe, kuid neil säärast kaupa pole, siis ei olegi ju muud teha kui jätkata teekonda. Sõit Phuket town’ist kuni Krabi town’i kestis umbes täpselt üle nelja tunni ja kui maha astusime oli otseloomulikult järgmine „ahvatleva ettepanekuga” optimist meid ootamas. No Ei. Sõitsime tavalises autokastis kesklinna poole kust hüppasime peale lühikest arupidamist teise auto kasti, mis viis meid kenasti Ao Nang Beach’i. Seejärel jätkasime lühikese jalgsi-ning motoriseeritud rännakuga juba ööbimiskohta. Õhtul läksime linnapeale ja rahususega võib öelda, et see koht siin on hulga mõnusam kui Patong kuna esiteks on siin valdavalt põhjanaabrid ja läänenaabrid ning teiseks siin ei ole nii palju idanaabreid karumaalt. Ehkki ka siin on kenasti silma jäänud mõnusaid lokaale nimega näiteks „Naša Russia” Sõbrapoiss Muhumaalt on isegi osaliseks saanud tervitusele, mis kõlas umbes täpselt nii:”Privet!” Ehk ka mõned pildid. Ilus jakk, kust said, tohib ma proovin. :)

Selge grupijuht:" Täna keegi ujuma ei lähe, onju!!"