Wednesday, September 18, 2013

Kolmas kord kolme terminaliga Changi's.

Singapuri jõudes võisin rõõmuga taas lühikesed püksid jalga sättida ning dressipluusi kotti peita. Ees oli ootamas tugev 31 kraadi niisket õhku ning Aasia - Okeaania tuiksoonel asuv rahvaste paabel. Näha võib igast soost, rahvusest, vanusest ning rassist inimesi nii paaniliselt oma lendu otsimas kui ka teelt eksinuid taas õigele rajale aitamas.

Isiklikult oli minul õnneks privileeg leida enda seljakotike kenasti pagasirallit teistega üheskoos teostamas ning samuti pean vajalikuks mainida, et minu 5,4 kilone checked-in pagas on tõenäoliselt mingisuguseid absoluutseid rekordeid püstitamas. Trehvasin lennul HEL - SIN ka ühte teist eestlast, kes puhtjuhuslikult minu kõrvale istuma asetati. Tema lend Darwini läks aga pisut varem, kuid võimalik, et seal ka trehvab. Eriti kui arvestada Darwini keskuse kompaktsust.

Piltide tegemine on praegu küll ülima niiskuse tõttu komplitseeritud ning objektiiv läheb uduseks enne kui lihtrahvas oskab öelda: "Tagavararehepeksumasin," ja seal peituvad täishäälikud kokku lugeda, kuid sellegipoolest raatsin mõned üles laadida. Lennul siia sai süüa, nagu lubatud, kaks korda ning mõlemal korral oli fooliumis laar miskit sooja ning kõrvale pisut vett, mahla ja tükike kuklit. Peale riikide ületamist, kus hobide alla kuuluvad maa - õhk tüüpi rakettide mitte-sihtotstarbeline kasutamine, hakkas keset lendu kuskil India ookeani kohal nõndaviisi raputama, et üks Soome mammi otsustas suures enesepäästmistuhinas endale päästevesti selga tõmmata..

Igavuse peletamiseks sõitsin lennujaama erinevate terminalide vahel taevarongiga ning vihtusin mööda eskalaatoreid üles - alla ning nagu siinmail kombeks, siis ka edasi - tagasi.


  





22.20 Darwin.

Uued templid.

No comments:

Post a Comment